Vasalemma Põhikooli Roheblogi

7. klassis me õpime kalade ehitust. Loeme õpikust, vaatame slaide, täidame töövihikut ja saame nii teada päris palju. Aga nagu öeldakse, siis oma silm on kuningas! Oleme viinud õpilastega läbi ka kala lahkamist, et ise uurida kala ehitust. Selline praktiline tund on õpilastes alati suurt elevust tekitanud. Ei ole kerge kala lahti lõigata, see nõuab jõudu. Samas peab mõne koha peal olema jälle väga ettevaatlik ja tegutsema hoolikalt. Näiteks kui püüdsime kala silmast pupilli eemaldada või erinevaid siseelundeid võimalikult tervelt kätte saada. Mõnele õrnemale tüdrukule ei meeldinud kala lõhn! Aga keegi klassist siiski ära ei läinud. Iga paar tegutses oma kala kallal ja täitis usinalt töölehte. Kommentaariks öeldi tunni lõpus, et „täna ma hakkasin kaladest hoopis teisiti mõtlema!“ Tunni eesmärk oli täidetud!

Õppisime koos taaskasutust Ikka jääb kodus midagi üle. Näiteks munakarpe ja vanu küünlajuppe. Sel sügisel otsustasime, et kasutame need jäägid ära ja valmistame õpilastega süüteroose. Kaasasime seekord meie Õpilasesinduse, kuhu kuuluvad õpilased 4. kuni 9. klassini. Munakarpide ribadeks rebimine polnudki nii kerge kui võiks arvata, aga me saime siiski hakkama. Kaasasime ka õpetajaid, kes tõid kodust munakarpe ja küünlavaha ülejääke. Kui roosid olid papist valmis tehtud, pidime need kaks korda vaha sisse kastma. Meie projektil oli ka tähtaeg, sest 5. detsembris toimus meie koolis jõululaat ja selleks ajaks tahtsime tööga valmis saada. Valmistasime üle 200 süüteroosi! Meie õpilased müüsid neid laadal ja laste suureks rõõmuks osteti kõik süüteroosid ära! Selle projekti kaudu saime ka lastevanematele taaskasutamist õpetada, sest nii mõneski kodus süüdatakse ahjus tuli nüüd meie tehtud süüteroosi abil.

28. novembril käis meie kooli 9. klass Pernova Loodusmajas õppekäigul. Osalesime õppeprogrammis STEAM: Inimkeha kui tervik. Õppeprogramm koosnes kahest osast. Alguses olime planetaariumis, kus saime 360-kraadi näha inimkeha ehitamist skeletist kuni nahani elundkondade kaupa. See oli väga põnev! Eriti tore oli, et näidatav pilt jooksis üle meie peade ja kohati tundus, nagu jääksime ise pildi alla. Väga naljakas tunne oli! Teise osana toimus hingamiselundkonna praktikum klassiruumis. Selles tunnis kasutasime andmekogujaid ja gaasilise hapniku andureid hapniku tarve mõõtmiseks erinevate katsete puhul. Töötasime 3-liikmelistes rühmades. Väga huvitav oli ise teha mõõtmisi ja vaadata pärast graafikuid. Meile kõigile meeldis see õppekäik väga.

Meie kooli õpetajad Janika Kõiv ja Marje Hiie osalesid 21., 22. ja 28. novembril Lääne-Harju valla rohesaadiku koolitusprogrammis. Esimesel päeval kuulasime loenguid j äätmevaba majandamise alus test ja r ingmajandus est . Praktilises osas uurisime rühmatööna Zero waste linnad e kogemusi ja kandsime teistele rühmadele ette, mida leidsime ning arutasime, kas nende linnade kogemustest on midagi ka meie valda üle võtta. Teisel päeval uurisime a rusaam u ringmajanduse tähendusest ja jäätmekäitluse rollist selle juures . Koolituse läbiviija ks oli Mirell Merirand, kes on õppinud Zero waste koolitajaks ja omab rahvusvahelist sertifikaati. Igapäevaselt töötab ta koolitajana (Teeme Ära SA's ) ja juhib tekstiiliringluse huvikaitse kogukonda . Väga huvitav oli koolituse praktiline osa. Käisime talgupäeval tekstiilitalus Jaanikal. Perenaine Auli teeb koostööd kolme vallaga, korjates sealt kokku eelkõige plekilised või aukudega riided, mida keegi teine ei soovi ja mis muidu läheksid põl...

5 . klassis me õpime loodusõpetuse tundides ühe teemana jõgesid. Meie kool asub Vasalemma jõe ääres. Seepärast otsustasime , et uurime just seda jõge. Lapsed koostasid plakateid jõe kohta käivatest faktidest, kaladest, veeloomadest, selgrootutest jne . Riputasime plakatid 5. klassi seintele, et ka teised klassid saaksid jõega tutvuda. Õpilased joonistasid lisaks ka kalu seina peale, et jões oleks rohkem elu. Õppisime sellest, et jõgi on inimasustuse jaoks alati oluli sel kohal . Jõe äärde tekivad asulad, jõgi on ühendustee, inimesed on õppinud kasutama vee jõudu. Kuidas Vasalemma jõgi on mõjutanud selle kaldal elavate inimeste elu, sellest tuli meile rääkima jõe kaldal elav Kaire Veeroja, kes on teinud kohapärimuse kursusetöö teemal „Vasalemma jõel asuvad vesiveskid“. Õpilased kuulasid hoolega ja said teada, et vanasti oli Vasalemma jõel väga palju vesiveskeid . See loen g toimus 5.-7. klassi õpilastele. Kui loeng sai peetud, toimus viktoriin. Igal klassil oli kaks võistkonda. Suur...